Tiit Tammaru on Tartu ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor, kelle peamised uurimisteemad on ränne ja segregatsioon. Praegu huvitavad teda eelkõige segregatsiooni ja lõimumise seosed erinevates eluvaldkondades (pere, elukoht, kool, töö), mida ta uurib koos kolleegidega nii Eesti, Rootsi kui ka Soome suurte riigiandmete (loendused, registrid) alusel. 2011. aastal tunnustati tema teadustööd riikliku teaduspreemiaga. Ta on 2016. aastal ilmunud raamatu „Socio-Economic Segregation in European Capital Cities“ (Routledge) esimene toimetaja.
Kristina Kallas on Tartu ülikooli Narva kolledži direktor, kelle peamised uurimisteemad on vähemusrahvustega ühiskondade lõimumisprotsessid, poliitiliste õiguste jagunemine ja vähemuste õiguste reguleerimine, samuti sisserändajate lõimumine ja õigused vastuvõtvates ühiskondades. Praegu tegeleb peamiselt venekeelse vähemuse lõimumise ja õiguste küsimustega Nõukogude Liidu endistes liiduvabariikides, aga ka Venemaa poliitikaga endiste kaasmaalaste suunal. 2017. aastal algas teaduskoostöö projekt Venemaa kaasmaalaste poliitika mõjudest ja kontseptsiooni russkyi mir vastuvõtmisest venekeelsete vähemuste hulgas kogu maailmas, mida ta juhib koos kolleegidega Uppsala ja Glasgow’ ülikoolidest.
Raul Eamets on Tartu ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomika professor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ning ülikooli rektoraadi liige, kelle peamine uurimisvaldkond on olnud seotud tööturu teemadega. Varem on ta kirjutanud artikleid tööturu paindlikkuse ja turvalise paindlikkuse teemal, tööpoliitikast, ametiühingute rollist tööturul, hariduse ning tööturu seostest. Praegu on tema uurimisteemad rohkem ränne, palgalõhe ja demograafia. Pikemalt on ta ennast täiendanud Inglismaal, Saksamaal ja Taanis ning osalenud paljudes rahvusvahelistes ning kodumaa teadusprojektides. Temalt on ilmunud üle 140 teaduspublikatsiooni.
Liili Abuladze on Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse projektijuht, kelle peamised uurimisteemad on Eesti rahvastikku iseloomustavad protsessid, eriti rahvastiku vananemine, vanemaealiste kooseluvormid ja põlvkondade suhted, aga ka välispäritolu rahvastikuga seotud demograafilised protsessid ja areng. Tal on rahvastikuteaduse magistrikraad Groningeni ülikoolist Hollandis, ta on läbinud Euroopa demograafia doktorikooli. Praegu õpib ta Tallinna ülikooli demograafia doktorantuuris.
Rein Ahas on Tartu ülikooli inimgeograafia professor, kelle peamised uurimisteemad on rahvastiku ruumiline mobiilsus ja keskkonnamuutused. Tema eriline huvi on mobiiltelefonidel põhinevate uurimismeetodite arendamine, ta on Eurostati suurandmete töörühma liige ja üks rahvusvahelise konverentside sarja „Mobile Tartu“ eestvedajatest. Ta on olnud Eesti teaduste akadeemia uurija-professor 2013–2015 ja on ajakirjade Journal of Location Based Services ning Big Data and Society toimetuskolleegiumi liige.
Aet Annist on Tartu ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur, Bristoli ülikooli arheoloogia ja antropoloogia osakonna auliige, kelle peamised uurimisteemad on maaelu kujunemine ja seda mõjutavad institutsioonid, rändeprotsesside vastasmõju poliitmajanduslike muutustega ja uute klassisuhete tekkimine nendes tingimustes. Praegu uurib ta pärandkultuuriliste piirkondade noori rahvusvahelise koostööprojekti „Horizon2020 PROMISE“ raames. Ta on esimese eestikeelse antropoloogilise uurimuse „Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas“ (2011) autor.
Eva-Maria Asari on sisekaitseakadeemia koosseisuväline lektor ja Frontexi Euroopa ühise strateegilise piirihalduse magistriprogrammi õppejõud, kelle peamised uurimisteemad on sisseränne ning lõimumine. Praegu huvitavad teda eelkõige Euroopa rändekriisi ja rahvusvahelise kaitse küsimused. Varem on ta uurinud sisserändega kaasnevaid mõjusid ja ohte ning Eestisse sisserändajate ametialade vastavust Eesti tööturu vajadustele.
Martin Ehala on Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor, kelle peamised teaduslikud huvid on eesti keelekeskkonna areng, keeleökoloogia ja etnolingvistiline vitaalsus. Praegu juhib ta institutsionaalset teadusteemat „Eesti keele kestlikkus avatud maailmas“, mille eesmärk on eesti keele seisundi kirjeldamise kõrval töötada välja süstemaatiline interdistsiplinaarne käsitlusviis keeleökoloogilisele uurimistööle. Monograafias „Signs of Identity. The Anatomy of Belonging“ (2017) on ta uurinud ka keele ja identiteedi seoseid.
Jelena Helemäe on Tallinna ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute vanemteadur, kelle uurimistöö keskmes on ühiskonna rahvuslik ebavõrdsus ja sotsiaalse kihistumise erinevad mõõtmed. Tema kirjutatud peatükke on ilmunud tunnustatud kirjastuste Palgrave McMillan, Edward Elgar Publishing ja Peter Lang Publishers House avaldatud raamatutes.
Indrek Ibrus on Tallinna ülikooli dotsent ja vanemteadur ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse (MEDIT) juhataja, kelle peamised uurimisteemad on meedia innovatsioon ja evolutsioon. Tema aktuaalsete uurimisteemade sekka kuuluvad digipärandi uuskasutus, audiovisuaalsisu metaandmete standardite evolutsioon, audiovisuaalturgude ümberkorraldused ning meedia- ja internetipoliitika. Ta oli 2012. aastal ilmunud raamatu „Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions“ esimene toimetaja.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur, kelle teadustöö keskendub hargmaisuse, rände ning kodakondsuse kokkupuutealale nii riiklike poliitikameetmete kui ka üksikisiku vaatepunktist. 2014. aastal kaitses ta doktoritöö „Citizenship in Transformation: Political Agency in the Context of Migrant Transnationalism“. Hiljem on ta tegelenud mitmikkodakondsuspoliitika ja hargmaisuse poliitikaga laiemalt ning analüüsinud ka rände- ja lõimumispoliitikat.
Kaja Kumer-Haukanõmm on doktorikraadiga ajaloolane, kes töötab tänapäeva põgenikega. Tema peamised uurimisteemad on (eestlaste) ränne ja suurriikide suhtumine Eestisse Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Praegu huvitab teda kõige enam eestlaste väljarände esimene ja teine laine, arengujooned eestlaste kogukondades väljaspool kodumaad ning tänapäeva põgenikud. Suur osa tema uurimistööst põhineb eri arhiivide materjalidel. Ta on kirjutanud hulgaliselt artikleid eestlaste väljarändest Teise maailmasõja ajal ja kogukonna arengust läänes.
Rainer Kattel on Eesti teaduste akadeemia uurija-professor ning Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi innovatsioonipoliitika professor, kelle peamised uurimissuunad on seotud innovatsioonipoliitika ja avaliku sektori innovatsiooniga, samuti alternatiivsete majandusteooriatega. 2016. aastal ilmus koos Erik Reinerti ja Jayati Ghoshiga toimetatud „Elgar Handbook of Alternative Theories of Economic Develoipment“.
Eneken Laanes on Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur ja Tallinn ülikooli võrdleva kirjandusteaduse dotsent, kelle peamised uurimisteemad on kultuurimälu, nõukogudejärgne mälukultuur Ida-Euroopas ja rahvusteülene kirjandus ning kunst. Ta on avaldanud monograafia „Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis“ (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumiku „Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia“ (Helsingi, 2015). Aastatel 2013–2014 oli ta Juris Padegsi uurija Yale’i ülikoolis.
Triin Lauri on Tallinna ülikooli avaliku poliitika lektor ja interdistsiplinaarsete eluteeuuringute teadur, kelle peamised uurimisteemad on olnud perede haridusotsustustega seotud ebavõrdsusprobleemid erinevatel haridusastmetel ning ebavõrdsusega seotud poliitikameetmete kujundamine. Lisaks haridusteemadele on tema praegune uurimishuvi seotud ka sotsiaalse investeeringu ajastuga tänapäevases heaolupoliitikas, analüüsides nii sellise poliitika olemust, elluviimist soodustavaid asjaolusid kui ka võimet toetada erinevate sotsiaalsete rühmade eluteed.
Kadri Leetmaa on inimgeograafia vanemteadur ja õppejõud Tartu ülikooli geograafia osakonnas, kelle peamised uurimisvaldkonnad on Eesti siseränne, elukohamobiilsus linnaregioonides, rahvusrühmade kontaktid linnaruumis, segregatsioon linnades, sotsialismijärgsed muutused linnades, linnaplaneerimine.
Helina Maasing on sisekaitseakadeemia teadur rände ja radikaliseerumise alal, kelle peamised uurimisteemad on sisseränne ning äärmuslus. Varasemates töödes on ta eelkõige keskendunud töörände teemadele. Praegu huvitavad teda Euroopa rändekriisi ja sellega esile kerkinud äärmusluse küsimused. Varem on ta uurinud rändega kaasnevaid mõjusid ja ohte ning sisserändajate profiilide vastavust Eesti tööturu vajadustele. Ta on ka sisekaitseakadeemia teadusajakirja Proceedings toimetaja.
Jaan Masso on Tartu ülikooli majandusteaduskonna vanemteadur, majandusteaduse doktorikraadi sai ta Tartu ülikoolist 2005. aastal. Tema peamised uurimissuunad on tööökonoomika, rahvusvaheline kaubandus, otsesed välisinvesteeringud, innovatsioon ettevõtetes, teaduspoliitika.
Jerome N. McKibben on USA McKibben Demographic Research’i vanemdemograaf. Tema teadushuvide keskmes on rahvastikuprognoosid, piiride muutused ja rändesuunad, rahvastikuprotsesside analüüs ja uurimismeetodid ning statistika, poliitika ja plaanimine, rahvuste ning rassidega seonduv temaatika. Jerome McKibben oli 2014. aastal Tallinna ülikooli Eesti demograafia instituudi külalislektor väikepiirkondade rahvastikuprognooside teemal.
Lauri Mälksoo on Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja avaliku õiguse osakonna juhataja õigusteaduskonnas. Ta on Eesti teaduste akadeemia liige alates 2013. aastast ja L’Institut de droit international’i assotsieerunud liige alates 2015. aastast. Teaduslikus uurimistöös keskendub ta rahvusvahelise õiguse ajaloole ja teooriale, kasutades rahvusvahelise õiguse uurimisel eelkõige võrdlevat meetodit. Tema viimane monograafia „Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest“ ilmus inglise keeles 2015. aastal ja eesti keeles 2016. aastal. 2017. aastal sai ta riikliku teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas.
Marion Pajumets on rändeuurija ja soosotsioloog, kelle peamised uurimissuunad on kvalifitseeritud tööjõu ränne, sealhulgas peredega töötajate ringlev ränne, tagasiränne ja teadmiste ülekanne. Aastatel 2014–2105 keskendus ta järeldoktorantuuri projektile „Üleilmne teadus-, inseneri- ja tehnoloogiaerialade talendijaht ja „Mobiilsed ajud“: Püüdlused ja reaalsused, mis mõjutavad naissoost SET-teadlaste rännet postsotsialistlikust regioonist Rootsi ja kaugemalegi“. Pajumets koordineerib Tallinna ülikoolis Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti, mis teeb päringuid, korraldab rakendusuuringuid ja konverentse sisserände ning rahvusvahelise kaitse valdkondades.
Kristiina Praakli on Tartu ülikooli sotsiolingvistika vanemteadur ja eesti keele külalislektor Helsingi ülikoolis, kelle peamised uurimisteemad on eesti keel maailmas, keele kestlikkus ja mitmekeelsus. Ta on raamatute „Eestlased ja eesti keel välismaal“ (2010) ja „Negotiating Linguistic Identity. Language and Belonging in Europe“ (2013) üks toimetajatest.
Allan Puur on Tallinna ülikooli rahvastikuteaduse professor ja Eesti demograafia keskuse juhtivteadur, kelle peamised uurimisvaldkonnad on Eesti rahvastikuareng võrdlevas vaates. Viimaste aastate teadustöö on keskendunud peamiselt sündimusele ja pereprotsessidele (teise demograafilise ülemineku ilmingud, ajastusmõju, rahvastikuarengu pikaajaline järjepidevus jms). Ta tegeleb ka rahvastikuteaduse taristu arendamise ja andmeloomega.
Kaire Põder on EBS-i meetodikate labori professor. Metoodikate labor korraldab, propageerib ja nõustab uurimismeetodite õpet sotsiaalteadustes, evides distsipliinideülest vaadet. Tema uurimisteemad on valdavalt seotud mikroandmetel põhinevate teadus- ja rakendusuuringutega, tähelepanu keskmes on peamiselt haridusökonoomika ja poliitikakujundus.
Leen Rahnu on Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse ja Tartu ülikooli teadur, kelle uurimisvaldkond on peredemograafia, sealhulgas rahvastiku sündimus ja koosellumus. Senistes uurimustes on ta pööranud tähelepanu perekonnas toimuvate muutuste ja ühiskonna kultuurilise ning institutsionaalse konteksti seostele. Eestiga seotud töödes on olulisel kohal siinse välispäritolu rahvastiku demograafilise kohanemise mõtestamine. Varem on ta aidanud luua kultuuride suhtlust toetavaid koolitusprogramme.
Mart Rannut on Tartu ülikooli Narva kolledži eesti keele dotsent, kelle peamised uurimisteemad on keelepoliitika ja keelekorraldus, sealhulgas keelelised õigused, lõimumine ja segregatsioon, keeleõppekorraldus ning keelemetoodikad. Temalt on ilmunud kaastöös Gabrielle Hogan-Bruni, Uldis Ozolinsi ja Meilutė Ramonienega „Language Politics and Practices in the Baltic States“ (2009), „Пособие по языковой политике“ (2004) ning koos Ülle Rannuti ja Anna Verschikuga „Keel, võim, ühiskond“ (2003). Varem on ta töötanud keeleameti peadirektorina, diplomaadina Läänemeremaade inimõigusvoliniku büroos ja Vabariigi Presidendi nõunikuna inimõigusküsimustes.
Anu Realo on Tartu ülikooli ja Warwicki ülikooli (Suurbritannia) professor, kelle peamised uurimisteemad on isiksuse seadmused, emotsionaalne kogemus, sotsiaalne kapital, väärtused ja subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. Alates 2012. aastast on ta „Maailma väärtuste uuringu“ vastutav uurija Eestis, avaldanud ligi 150 teadustööd, neist suurem osa rahvusvahelistes ajakirjades ja kogumikes. 2010. aastal pälvis riikliku teaduspreemia uurimuste tsükli eest „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis“.
Ellu Saar on Tallinna ülikooli sotsioloogiaprofessor, kelle peamised uurimisteemad on seotud sotsiaalse kihistumise, hariduse ja elukestva õppega. Ta on osalenud ja osaleb praegu suurtes rahvusvahelistes projektides. 2014. aastal tunnustati tema teadustööd riikliku teaduspreemiaga. Ta on 2013. aastal ilmunud raamatu „Lifelong Learning in Europe: National Patterns and Challenges“ (Edward Elgar) esimene toimetaja ja avaldanud artikleid teadusajakirjades, näiteks European Sociological Review, European Societies, Racial and Ethnic Studies, Higher Education.
Luule Sakkeus on Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juht ja vanemteadur, kes on olnud Eestis pikaajalisemaid rändeprotsesside uurijaid. Uuringute peatähelepanu on olnud välispäritolu rahvastiku demograafilise ja tervisekäitumise erinevustel võrreldes põlisrahvastikuga. Viimastel aastatel on ta rohkem keskendunud vananemisega seotud temaatikale ja on üleeuroopalise vanemate kui 50-aastaste inimeste rahvastiku-uuringu SHARE Eesti teaduskoordinaator.
Siiri Silm on Tartu ülikooli inimgeograafia teadur, kelle praegused uurimisteemad on inimeste ajalis-ruumiline käitumine, linnaruumi analüüsid, sotsiaalsed võrgustikud ja segregatsioon (etniline, vanuseline). Uurimisel kasutab ta peamiselt mobiilpositsioneerimise ja rahvaloenduste andmeid.
Anastassia Zabrodskaja on filosoofiadoktor, töötab eesti keele kui teise keele professorina ja õpetab kultuuridevahelist kommunikatsiooni Tallinna ülikoolis. Ta on sotsiolingvistika vanemteadur Tartu ülikoolis, olles projekti IUT20-3 „Eesti keele kestlikkus avatud maailmas“ täitja. Ta juhib ERA-NET Rus Plus projekti „Venemaa kuvand läbi Euraasia: mälu, identiteet, konfliktid“ ja on COST IS1306 projekti „Uued kõnelejad mitmekeelses Euroopas: võimalused ja väljakutsed“ vastutav täitja Eestis. Tema teadustööd käsitlevad identiteeti, keelekontakte, koodivahetust ja keelemaastikku.
Marek Tamm on Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur, kelle uurimishuvid on peamiselt seotud keskaja Euroopa kultuuriajaloo, ajaloofilosoofia, kultuuriteooria ja kultuurimälu uuringutega. Tema hiljutiste publikatsioonide hulka kuuluvad kogumikud „Afterlife of Events: Perspectives on Mnemohistory“ (Palgrave Macmillan, 2015) ja „Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016). Ta on ajakirjade Vikerkaar ja Journal of the Philosophy of History toimetaja.
Alis Tammur on statistikaameti rahvastiku vanemanalüütik, kelle peamine tööülesanne on välja töötada ja arendada rahvastikustatistika metoodikaid ning analüüsida ja selgitada tulemusi. Peamiselt tegeleb ta praegu rändestatistika ja aegridade täiustamise võimaluste otsimisega. Tartu ülikooli geograafia instituudis kaitstud teadusmagistritöö keskendus sisserännanute ja nende järeltulijate kohanemisele.
Erik Terk on Tallinna ülikooli strateegia ja tuleviku-uuringute professor ning rahvusvaheliste suhete ja tulevikuseire uurimissuuna projektijuht. Ta on tuleviku-uuringute instituudi asutaja ja tuleviku-uuringute ning tulevikuseire uurimissuuna eestvedajaid Eestis. Tema uurimisvaldkond seostub Eesti majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse arengu väljavaadetega muutuvas geopoliitilises ja geoökonoomilises keskkonnas. Mitmel aastal on ta olnud Eesti inimarengu aruannete toimetaja ja autor.
Keiu Telve on Tartu ülikooli etnoloogia osakonna doktorant ja rakendusliku antropoloogia keskuse uuringute juht, kelle peamised uurimisteemad on pendelränne Eesti ja Soome vahel ning hargmaised perekonnad. Ta on ka Ida-Soome ülikooli nooremuurija ja seotud kahe rahvusvahelise projektiga, mis keskenduvad perede rändemustrite uurimisele. Ta otsib humanitaarvaldkonna rakenduslikke võimalusi ja teeb ühiskonnas uuringuid antropoloogiale omaste meetoditega. Tema magistritöö rände teemal sai 2012. aastal üliõpilastööde konkursil esimese preemia.
Margus Tiru on OÜ Positium LBS tegevjuht, Tartu ülikooli geoinformaatika doktorant. Alates 2005. aastast on ta arendanud mobiilpositsioneerimise metoodikat, tema teadustegevus on peamiselt seotud suurandmetega, mille alusel uurib ta inimeste paiknemist ning liikumist lühi- ja pikaajalise rände, igapäevase tegevusruumi, turismi ja muudes valdkondades. Ta osaleb rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks ÜRO, Eurostat, rahvusvaheline telekommunikatsiooni liit, OECD, inimeste mobiilsuse, suurandmete ja statistika töörühmades ning projektides.
Peeter Torop on Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor, kelle peamised uurimisteemad on vahendusprotsessid kultuuris, märgisüsteemide tõlgitavuse ja transmeedialisuse probleemid, kultuurisemiootika ja tõlketeaduse metodoloogia. Eesti keeles on temalt ilmunud raamatud „Kultuurimärgid“ (1999) ning „Tõlge ja kultuur“ (2011), vene keeles „Totaaltõlge“ (1995, tõlgitud itaalia, poola ja ukraina keelde) ja „Dostojevski: ajalugu ja ideoloogia“ (1997). Ta on ajakirja Sign Systems Studies ja raamatusarjade „Tartu Semiotics Library“ ning „New Perspectives in Reading 19th Century Russian Literature“ kaastoimetaja.
Maryna Tverdostup on alates 2014. aastast Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant ja nooremteadur, kelle doktoritöö hõlmab tööjõu rahvusvahelise rände ning soolise palgalõhega seotud teemasid.
Kert Valdaru on üle kümne aasta töötanud rändvaldkonnaga seotud ametikohtadel. Ta on töötanud siseministeeriumis rändepoliitikat kujundavas üksuses, täites nii osakonnajuhataja kui ka asetäitja ülesandeid. Viimased seitse aastat on ta töötanud sisekaitseakadeemias üksuse juhi ja rändeeksperdina, arendades akadeemia võimekust rände, pagulaste ja lõimumisuuringute koostamisel ning koolituste ja teavitusürituste korraldamisel, pidades samal ajal ka loenguid.
Aune Valk (PhD psühholoogias 2001) on viimase 25 aasta jooksul uurinud etnilist ja riiklikku identiteeti erinevate rühmade hulgas nii Eestis kui ka teistes Balti- ja Põhjamaades. Ta on avaldanud kümneid artikleid ja toimetanud raamatuid nii erinevatel haridusteemadel kui ka võrdlevatel kultuuriteemadel. Varem on ta töötanud Tartu ülikooli avatud ülikooli direktori ja õppeosakonna juhatajana, Tallinna ülikoolis ja kirjandusmuuseumis teadurina ning OECD täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC riikliku projektijuhina. Praegu töötab analüüsiosakonna juhatajana haridus- ja teadusministeeriumis.
Urmas Varblane on Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni professor ja Eesti teaduste akadeemia liige. Ta on uurinud otseste välisinvesteeringute rolli Eesti ja teiste siirderiikide majanduse ümberstruktureerimisel ning teadmussiirdes, riigi innovatsioonisüsteemi rajasõltuvust ja teadmussiirde küsimusi, pöörates erilist tähelepanu ülikoolide ja ettevõtete koostööle. Oluline oli tema roll teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi TIPS elluviimisel, mis mõjutas oluliselt Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia kujundamist ning teaduse rahastamismudelite uuendamist. Tema tööd on tunnustatud riikliku teaduspreemiaga sotsiaalteadustes (2003) ja Valgetähe teenetemärgiga (2013).
Anna Verschik on Tallinna ülikooli üldkeeleteaduse professor, kelle uurimisala on keelekontaktid, mitmekeelsus ja sotsiolingvistika. Ta on avaldanud artikleid inglise-eesti ja eesti-vene keele kontaktidest, mitmekeelsusest internetis ja Balti sotsiolingvistikast. Ta on kirjutanud monograafia „Emerging Bilingualism: from Monolingualism to Code-Copying“ (Continuum, 2008) ja avaldanud uurimusi ajakirjades „International Journal of Bilingualism“, „International Journal of the Sociology of Language“, „Sociolinguistic Studies“, „Journal of Language Contact“.
Triin Vihalemm on Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor, kes uurib kommunikatsiooni rolli ühiskonnamuutuste protsessides ja õpetab samal teemal ka tudengeid. Oluline osa tema kirjutatud ligi 90 teadusartiklist ja raamatupeatükist käsitleb Eesti venekeelse elanikkonna identiteeti, keele- ja meediakasutust. Ta alustas hiljuti uurimistööd poliitilise kriisi mõjudest hargmaise eluviisiga inimeste identiteedile Eesti ja ka Läti venekeelse elanikkonna näitel. Ta on Eesti sotsioloogide liidu asepresident ja Euroopa sotsioloogia assotsiatsiooni transformatsioonisotsioloogia võrgustiku nõukogu liige.
Tõnu Viik on Tallinna ülikooli filosoofiaprofessor ja humanitaarteaduste instituudi direktor, kelle teadustöö lähtub fenomenoloogia-, kultuurifilosoofia- ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Ta on uurinud ka eesti kultuuri tähendust rahvuskultuurina ja avaldanud artikleid filosoofia ajaloost, fenomenoloogiast ning kultuurist.
Annika Väiko on alates 2014. aastast Tartu ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse teadustöö assistent. Tal on magistrikraad inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal. Tema peamised uurimisteemad on ränne, segregatsioon linnades ja elukohamobiilsus.